Karbonüülühendid ja karboksüülhapped
oksudeerumisest, mille tulemusel muutub viimane etaanhappeks
ehk aadikhappeks. Etaanhapet leidub nii vabalt (hapupiimas, vois,
riknenud olles ja veinis, juustus) kui ka soolade ja estritena naiteks
taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes (uriin,
sapp). Varvuseta, terava lohnaga, veega peaaegu samasuguse
tihedusega, hugroskoopne (vett imav) vedelik, mis seguneb veega
igas vahekorras. Etaanhapet saadakse puidu kuumutamisel ohu
juurdepaasuta ja alkoholi kaaritamisel. Toostuslikult toodetakse
etaanhapet: butaani oksudatsioonil ja etanaali kataluutilisel
oksudatsioonil. Etaanhape on igapaevaelus tuntuim ja kasutatavaim
karboksuulhape. Teda kasutatakse toiduaadikana (3-30 %)
toiduainete ning puu- ja koogiviljade, liha- ja kalatoitude
konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks. Teda
kasutatakse ka hea lahustina, lakkide, varvide, ravimite (aspiriin),
annaabi.ee 
