kaks silmust kokku. Kahandamisringile järgneb üks ring kahandamata. Nii kootakse, kuni jääb järele sama palju silmuseid, nagu oli enne pöidlakiilu alustamist. Edasi kootakse otse kuni väikese sõrmeni (proovida kätte). Silmused jagatakse neljaks, arvestades 3 lisasilmust kummalegi küljele. Väike sõrm on madalamal kui teised, seepärast tuleb see esimesena valmis kududa. Luua sõrme vaheks 5--6 silmust juurde (JOON. 4 ja 5). Need juurdeloodud silmused ühendavad peo- ja käe-seljasilmused üheks ringiks. Vahesilmustega saab anda sõrmele paraja laiuse. Sõrm kududa kolmel vardal. Sõrme algus peab olema avar, kolmandal ringil võib sõrme sisemisel küljel kududa kaks silmust kokku, samuti sõrmelülide köhal. Pärast väikese sõrme kudumist võetakse sõrme vahesilmused uuesti vardale ja kootakse 3--4 ringi, siis võetakse keskmiste sõrmede silmused abilõngale. Kootakse valmis esimene sõrm
siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku. Kahandamisringile järgneb üks ring kahandamata. Nii kootakse, kuni jääb järele sama palju silmuseid, nagu oli enne pöidlakiilu alustamist. Edasi kootakse otse kuni väikese sõrmeni (proovida kätte). Silmused jagatakse neljaks, arvestades 3 lisasilmust kummalegi küljele. Väike sõrm on madalamal kui teised, seepärast tuleb see esimesena valmis kududa. Luua sõrme vaheks 5--6 silmust juurde (JOON. 4 ja 5). Need juurdeloodud silmused ühendavad peo- ja käe-seljasilmused üheks ringiks. Vahesilmustega saab anda sõrmele paraja laiuse. Sõrm kududa kolmel vardal. Sõrme algus peab olema avar, kolmandal ringil võib sõrme sisemisel küljel kududa kaks silmust kokku, samuti sõrmelülide köhal. Pärast väikese sõrme kudumist võetakse sõrme vahesilmused uuesti vardale ja kootakse 3--4 ringi, siis võetakse keskmiste sõrmede silmused abilõngale. Kootakse valmis esimene sõrm. 5--6 vahesilmust
aastaks. Jätkus tööstusliku hõive kiire kasv, see jõudis välja 53% kogu hõivatusest. Hõivatus põllumajanduses ja kalanduses langes 14%-ni. Kiiremini kui seni kasvas teenuste osutajate, haritlaste ja ametnike arv. Suuremad ja isegi keskmised linnad kasvasid väga kiiresti, väikelinnad (millest paljud polnudki tegelikud linnad) aga aeglaselt või peaaegu üldse mitte. Linlasteks hakati lugema ka juurdeloodud alevite elanikke. Linlaste osatähtsus rahvastikus ületas 60%. Viidi sisse üldine keskharidus, kõrghariduski oli laialt levinud. Kui aga vaadelda eraldi põlis- ja tulnukrahvastikku, siis selgub, et esimese puhul oli industraliseerimine ja linnastumine veel lõpetamata, teise puhul aga ebaloomulikult ülepaisutatud. Tulnukad ei soovinud ei maale asuda ega põllumajanduses töötada. Teenusi osutada ja
annaabi.ee 
