ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL
parem; kui ei õpita, tuntakse end süüdi).
Õpetajate ülesanne on luua iseseisvust, kompetentsust ja kuuluvust toetav keskkond.
Autonoomiat toetavad õpetajad kuulavad laste arvamusi, annavad rohkem aega iseseisvaks
tööks, kiidavad töö (mitte lapse) kvaliteeti, küsivad laste soove, on empaatilised, suudavad
mõista lapse perspektiivist öeldut. Seevastu kontrollivad õpetajad juhendavad lapsi ise,
annavad valmis lahendusi, nende kõnes on rohkem käske ja keelde.
Juurdekasvuteooriat pooldavad inimesed usuvad, et võimekust saab tegutsedes arendada,
nad otsivad selleks võimalusi – seavad endale meisterlikkuse saavutamise eesmärke,
proovivad lahendada keerukamaid ülesandid, ei heitu ka siis, kui see ei õnnestu.
Jäävusteooriat pooldavad inimesed usuvad, et võimekus on jääv (eriti need, kelle tajutud
võimekus on madal, vt allpool) ning ei näe pingutamisel erilist mõtet.
Tajutud võimekust defineeritakse kui usku suutlikkusse õppida või tegutseda soovitud