Ökoloogia kordamisküsimused
Talvel on järvede vesi kihistunud
vastupidiselt, põhjalähedasemad kihid on soojemad (vaata ka joonist 34). Seega pusib
keskmise ja suurema sügavusega järvede põhjakiht enamvähem +4° lahedal. Väga sügavatel
järvedel ei ulatu segunemise mõju põhjani, kuna väga suur osa veesambast on +4° juures.
Sinna settinud orgaaniline detriit (surnud orgaaniline hõljum vees) laguneb, lagunemine aga
nõuab hapnikku, mida pimedates sügavuses valguse puudumise tõttu juurdeei teki. Kuna
veekihid ei segune, ei satu hapnikku sinna ka sel teel. Enamasti on sellised sügavused
järvedes anaeroobsed.
104. Mereökosüsteemid:
Ökoloogilisest vaatepunktist on merekooslused olulised ja huvitavad järgmistel põhjustel:
1. Maakera pindalast hõlmab meri ca 70%.
2. Merede sügavus on tohutu ja kõigis neis sügavustes võib ka elu kohata. Ookeanides kõikide
eelduste kohaselt ei leidu eluvaba tsooni, kuigi mandrite ja saarte läheduses on asustatus
selgelt suurem kui mujal.
3
annaabi.ee 
