ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES
Telliskonstruktsioonis ja gaasbetoonplokkidest hoone on osaliselt viimistletud puhta
vuugiga punaste fassaaditellistega.
[11]
Koolikompleks on projekteeritud võimalikult suur, kuna sel ajal oli raske ehitusluba saada-
lihtsam oli juurdeehituse õigust hankida, seetõttu õmmeldi nö pintsak nööbi külge. Kool
jätab soliidselt tagsihoidliku inseneri funktsionalismi esindava eestiaegse koolimaja vaid
väikeseks killuks oma suurejooneliselt vormiküllases juurdeehituses. Maanteelt viib
koolini stalinistlikult toretsev telg. Samas on uute tiibade moodustatud siseõues de
Chiricole omast metafüüsilisust. [4]
Hoones tegutseb ka täna kool, eelkirjeldatud põhimahud on säilinud. Osaliselt on
asendatud avatäiteid, silma torkab nõukogude perioodi lõpukümnendile iseloomulik halb
ehituskvaliteet. Suurima probleemina võib esile tuua ujulakompleksi kasutuseta seismist.
Pärast renoveerimist on interjööris koritoride põrandad kaetud triibulise linoleumiga