Eesti arhitektuuri näited
Nende baasil
moodustunud, nüüdse idafassadi joonelt hoone keskkohani ulatunud esialgne raekoda hõlmas
vaid I korruse kõige ida poolsemas varem mingi iseseisva ehitisena eksisteerinud
ruumideploki ja selega läänes külgneva ruumi. Selle, praegusest poole väiksema raekoja
lääne otsa all võis paikndeda 1333 mainitud kelder, sama hoone juurde kuulus arvatavasti ka
esialgne kaaristu. Nüüdse pikkuse omandas raekoda 1372-74, mil seda kullassepa tänavani
ulatunud juurdeegitisega täiendati. Uus ruumirikkam hoone oli ühekorruseline. Peafassaadiks
oli kaaristu tagasein, kuhu praegugi avanevad mõned tookordse hoone keldriaknad. Kelder
ise oli pisut madalam ja võlvimata. Suuremal või vähemal määral säilinud välismüüristiku
kõrval on tookordsest raekojast pärit ka kaks ümarkaarse ülaosaga ava kaaristu tagaseinas.
Ruumijaotuselt võiks selles kitsas, kuid pikas hoones eeldada üldlevinud diele-dornse-
annaabi.ee 
