Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism
Tema
kirjutas teose „Peter Schlemini“ – lugu mehest, kes müüs oma varju.
E.T.A. Hoffmann – omapärane autor. Temaga saksa romantismi võrdsustada küll ei saa. Tal
on romantilised romaanid, aga samas on ta irooniliselt allegooriline, satiirik. Ta on
ühtaegu andekas kirjanik kui ma muusik (kirjutanud esimese saksa romantilise ooperi
„Undine“). Nooruses oli perekonnaga vastuolus. Kasvas kasuvanemate juures. Võttis sealt
kaasa teadmised muusikast. Tegeles juuraga. Tema elav vaim sundis teda joonistama
karikatuuri oma ülemusest ja seetõttu saadeti ta Poola. Sattus kunstnike seltskonda.
Töötas teatris. Napoleoni väed tungisid Poola ja Hoffmann jäi tööst ilma ning suundus
Berliini, kust andis muusikatunde. 1809. aastal avaldas esimese tellimusel esitatud
kirjaliku töö muusikaajakirjas. See lugu oli geniaalsest, kui kannatavast muusikust. See
kõneleb sellest, et kunstiinimese kuvand hakkab sündima. 1814.-1815. aastal avaldab
annaabi.ee 
