Eesti muusika areng ja ajalugu
Tema teostes
oleva helikeele kõige tähtsamaks komponendiks võib lugeda rütmi, samuti valitseb neis veel
selgus ning ratsionaalsus. Räätsa muusika on kontsertlik ja mänglev tänaseni ning žanrist
sõltumata.
1960. aastatel hakkasid Eestis moodustuma rokk- ja poppmuusikaansamblid, kes ehitasid endale
ise pille ja helitehnikaseadmeid. Esinemisega oli algul raskusi, kuna kontserttegevuseks tuli
taodelda esinemisluba, mille alusel toimus ka tasustamine. Eesti esimesed rock-bändid olid
Juunorid ja Kings, kes mängisid rock’n’roll’i ja twisti stiilis lugusid, mängiti isegi ballaade ning
instrumentaalpalasid. 1970. aastatel hakkasid Eestis Lääne eeskujul tõsisemat rocki mängima
paljud ansamblid ,nagu Mess, Ruja ja Ornament. Tol ajal jäi album kui formaat välja
kujunemata, peale vinüülplaatide sai muusikat tarbida ka kassetidel, raadio vahendusel ning
kontsertidel.
Elu pop- ja rockmuusikas läks lihtsamaks 1980. aastatel, kui hajus NSV Liidu tsensuur ja hakati