veebruaril 1918 ning jõudis kesta ühe päeva, sest järgmisel päeval, 25. veebruaril 1918 algas meil Saksa okupatsioon. Eesti Vabariigi riigiv õim taastati päeval, mil Saksa okupatsioon l õppes see oli 11. november 1918. Sellest edasi kestis Eesti Vabariik iseseisvalt Kiho ar vutuses p äevani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris. Teadup ärast sisenesid Nõukogude väed massiliselt Eestisse 17. juuni hommikul 1940, 16. juunisse j ääb Nõukogude Liidu vastav ultimaatum. Toomas Kiho arvutab nii, et sõjaeelne iseseisvus jõudis kesta 21 aastat (see sai t äis 11. novembril 1939), seitse kuud (sai täis 11. juunil 1940) ning kuus p äeva. Saamaks täpset pilti päevades, tuleb arvesse v õtta ka liigaastad, mis olid 1920, 1924, 1928, 1932 ja 1936. Kogu sõjaeelne iseseisvusaeg jõudis selle ar vutuse järgi kesta 7890 päeva, mis sisaldab ka ühte päeva veebruaris 1918.
vastu, kes samuti külmusid). Sõda lõppes rahulepinguga Moskvas 12.märts 1940. Karjala läks NSVL-le, samuti tuli sõjaväebaasideks rendile anda Hanko poolsaar (Soome lõunatipp) Nõukogude-Saksa sõja puhkemine 1940okt tungis Mussolini kallale Kreekale, kuid oli edutu ja pidi abi paluma Hitlerilt. Aprillis 1941 alustas Saksamaa soda Kreeka ja Jugoslaavia vastu. Seetõttu pidi Hitler lükkama NSVLiidule kallaletungi maist juunisse st 5 nädalat talve poole, milleks poldud valmis. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed varahommikul NSVL piiri, et viia ellu plaan "Barbarossa" (Stalin olevat luurelt saanud teada isegi kellaaja, kuid ei uskunud oma liitlaselt kallaletungi ning ei valimustunud selleks). NSVLiidule kuulutasid sõja ka Itaalia, Rumeenia, Slovakkia, Ungari ja Soome, kelle eesmärgiks oli tagasi saada kaotatud alad seda nim soomlased Jätkusõjaks