Hans Kruus - referaat
väljakuulutamist oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) esimeheks,
kaldudes lõpuks iseseisvust toetama. 1920. aastatel taandus ta poliitikast ning pühendus
ajalooga tegelemisele. Temast sai oma aja silmapaistvamaid Eesti keskaja ning agraarajaloo
tundjaid, 1930. aastatel koostas ta koguteose Eesti ajaloost ja sai ka Tartu Ülikooli õppejõuks.
1930. aastate lõpus sattus ta aga teravasse vastuollu Konstantin Pätsi reziimiga ja 1940. aastal
liitus ta juunikommunistidega. Hiljem tegutses ta veel ka ENSV välisministrina, kuid pandi
1950. aastal kodanliku natsionalistina põlu alla. Pärast vangistusest vabanemist 1950. aastate
keskel tegutses ta taas ajaloolasena kuni oma surmani 1976. aastal.
Kruusi pikas, kirevas ja vastuolulises elusaatuses on tänaseni palju mitmetimõistetavat ja isegi
mõistetamatut.
ELUKÄIK:
- Kruus lõpetas 1911. Aastal Tartu Õpetajate Seminari ja töötas alates 1913. aastast
kooliõpetajana.