Rohtaed
olevat sellest rääkida oli Anna. Pealegi ei olnud tal sõpru ja Emmi, mis sest,
et ta oli Juuliuse naine, jäi oma hingelt ja unistustelt mehele kaugeks. Anna,
kes oli Patarburgist saanud tunda vabameelsema elu hõngu, mõistis rohkem
Juuliust. Peale vestlust Annaga tekkis tal uuesti igatsus nende vanade asjade
järele. Pealegi kohtas Juulius oma vana pinginaabrit August Sagritsat, kes oli
kunagi vastupidiselt Juuliusele silma paistanud reaalainetes. Ka Sagrits küsis
Juuliuselt nagu Annagi, et mis tast saanud on, oli ta ju kunagi lootustandev
kuju nende koolis. Kas ta mõtlebki ainult koolmeistriks jääda või on tal ka
mingid suuremad plaanid? Juulius hakkas seepeale uuesti luuletamist
proovima. Sellega polnud ta peale luulekogu avaldamist peaaegu üldse
tegelenud. Juuliust hakkas tüütama argipäeva hallus, ta arvab, et on loodud
millekski rohkemaks, kui koolmeistriks ning tahab Sagritsa eeskujul minna
ülikooli õppima