Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel
grammatilisse vormi). Viiendaks eluaastaks kasutas laps kõnes õigesti oleviku ainsuse ja
mitmuse 3. pööret.
2011. aastal (Laura 6-aastane) uuris Marika Prants oma magistritöö raames Laura
tegusõna grammatiliste morfeemide kasutamist. Uuringus ilmnesid Laura kõnes
järgnevad vead: morfofonoloogiline agrammatism (söödakse pro süüakse; käesid pro
käsi), morfoloogiline agrammatism (aknad pro akent; juuksuli pro juuksurina). Laura
jättis sõna muutmata (oleviku muutmisel lihtminevikku jättis sõna olevikku (toob pro
tõi). Laps asendas sõnu (toovad pro vedasid). Suhteliselt raskeks osutus Laura jaoks
tüvevariantide ja lõppude kasutamise õigsuse määramise ja korrigeerimise ülesanne.
Lauset Paul pühkis kinnasega lund parandas laps semantiliselt (pühkis labidaga),
moodustades leksikalis-süntaktilise agrammatismi. Viga võis tuleneda lause või sõna
(pühkima) mõistmise raskusest