Eesti kirjakeele sõnavara eksam
Läheb tagasi Trieri käsitluseni. Sellise välja keskmes on keeleväline või -ülene
mõiste, mis on üksikkeeltest sõltumatu. Selle mõiste alla koondatakse vastava üksiku keele sõnad, mis
eraldatakse üksteisest teatud tunnuste alusel. Onomasioloogia küsib sõna tähistusfunktsiooni järele: kuidas
nimetatakse mingit objekti või mõistet? Nt juuksehooldusvahendite onomasioloogiline väli:
Lokivedelik, juukselakk, juukseõli [oluline eristav tunnus on [+vedel]
Juuksegeel, juuksevaha, juuksepumat, briljantiin, juuksekreem [+poolpaks] ...
Semasioloogiline väli jaguneb distributsiooniliste, täpsemalt kollokatiivsete tunnuste alusel. Välja struktuuris
võetakse arvesse sõnadevahelised paradigmaatilised ja süntagmaatilised seosed. Semasioloogia küsib
keeleväljendite tähenduste järele. Nt eelmises näites esitatud juuksehooldusvahendite puhul moodustame lause
Juuksur soovitab kliendile [mida? ...] [milleks? ... ]. Esimesse lünka sobivad kõik eespool nimetatud
annaabi.ee 
