Lastejutud
Tahtsin teile
rääkida perekonnast, kes mind enda juurde elama võttis. See on üks jube naljakas perekond,
mille iga liige on omamoodi hull. Uskuge mind! Ma võin ju kass olla, aga taipamaks, et selles
naljakas perekonnas kõikidel mingi viperus küljes on, ei pea just geenius olema.
Kõige värskem inimhing meie kodus on Mait. Ta on ainult kaksteist aastat vana poisslaps.
Mait on sportlane. Tal on keldris palju puutükke, millega talvel imelikke liigutusi teeb, nii, et
pärast lausa juukseotsteni märg on. Nemad kutsuvad seda suusatamiseks, aga minu arvates on
see puhas narrus. Sama hästi võiks end voodis mõnusalt kerra tõmmata ja nurru lüüa. Pealegi
hakkab tal pikast suusatamisest suunurgast sülge tilkuma. No on räpakas loom, kuigi pean sel
kohal häbenedes tõdema, et ka minul vahel tomati lõhna tundes suu märjaks läheb. Loodan, et
ma viimase ülestunnistusega kasside puhast mainet ei rikkunud. Muidu on Mait täitsa tore.