Karvatüvik kasvab karvatuppe pidi üles nahapinna poole. Kui karv eraldub karvanääpsust, on ta surnud ja seda pole võimalik asendada. Juuksekarv on kaetud rasuga, mis eritub rasunäärmetest karvanääpsu kanalisse. Iga karvatupe külge kinnitub karvapüstitajalihas, mis kokku tõmbudes püstitab karva ja tekitab “kananaha”. Juuste värvi määrab spetsiifiline pigment-melaniin, mida toodetakse juuksefolliikulite (folliikul-karvanääps, pärisnahas paiknev juukseosa, millest kasvab välja juuksekarv) rakkudes. Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed (juuksekarvade see tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina)
Karvatüvik kasvab karvatuppe pidi üles nahapinna poole. Kui karv eraldub karvanääpsust, on ta surnud ja seda pole võimalik asendada. Juuksekarv on kaetud rasuga, mis eritub rasunäärmetest karvanääpsu kanalisse. Iga karvatupe külge kinnitub karvapüstitajalihas, mis kokku tõmbudes püstitab karva ja tekitab "kananaha". Juuste värvi määrab spetsiifiline pigment-melaniin, mida toodetakse juuksefolliikulite (folliikul-karvanääps, pärisnahas paiknev juukseosa, millest kasvab välja juuksekarv) rakkudes. Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed (juuksekarvade see tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina)