Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis.
iseloomulik viktoriaanlikele ehtele ja see, kuidas
sümbolid olid surmaga seotud, on nähtavad ka Julia
deVille loomingus. Samas on tema looming erinev XV-
XVIII sajandi ehtekunsti esteetikast kuigi põhjus ajend,
motiiv, stiimul ja põhiidee on samad, on ekstreemus ning
väljendusviis teistsugune. Näiteks prossi ,,Lein" jaoks
kasutab ta inimese juukseid, mis ammustest aegadest
lisavad maagilisust/maagilise tähenduse. Viktoriaanlike
ehete valmistamiseks kasutati surnud inimeste juukseid3,
aga väga ettevaatlikult kuid Julia deVille pakkub uue
visiooni leinaehetest. Ta kasutab julgelt hiirte4 ja lindude
kehi, lindude tiibu ja jäneste päid.
Prantslanna Nathalie Perret kasutab surmatemaatikat ehtekunstis teistmoodi. Tema loomingus
puudub otsene ja selge surmasümboolika, seda asendab sügav ja puhas kontseptsioon. Tema
teosel ,,Surma visualiseerimine valges värvis"5 pole isegi skeleti kuju ega kasutatud musta
3
Julia deVille, pross "Lein", Hõbe, inimese juuksed, klaas