"juugendlikumad" - 1 õppematerjal

Eesti kunst 1918-1940

hilisemasse töösse. KRISTJAN RAUD (1865–1943) – 1892-97 Peterburi KA vabakuulaja – kujutas maalilistes söejoonistustes proosalist kuid sünget külaelu. 1895 saab vabakunstniku nimetuse 1897 õiguse õpetada joonistamist 1897-98 Düsseldorfi KA 1899-1903 Münchenis Anton Ažbé koolis ja Müncheni KA-s (1901-1903), sajandivahetusel Saksamaal kõige uuenduslikum kunstikeskus. Sealne õhkkond aitas tal loobuda realismist ja pöörduda filosoofilisemate teemade juurde, mis olid juugendlikumad ja sümbolistlikumad. („Inimene ja öö“, „Puhkus rünnakul“) 1903 kodumaale, - siin hakkasid üldinimlikud teemad seostuma kohalike rahvuslike probleemidega. 1904-14 Tartus Alates 1914 Tallinnas Asutas 1904. aastal Tartusse oma ateljeekooli. Oli üks eesti rahvusliku kunstielu aluspanijaid. Eriti oluline oli tema roll kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eest ajakirjanduses. Ta oli lisaks veel eesti rahvakunsti väärtustaja ja koguja ning Eesti Rahva