Ants Laikmaa looming
Beduiini neiu on värvikas, kuid kaugel ilutsemisest. See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile
pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest, kujutatava
olemuse nappide vahenditega tabamise võimest.
1915.a võis täheldada Laikmaa aktiivsest kunstielust kõrvale tõmbumist. Tollastes töödes avaldub
kunstniku teatav sisemine häireseisund. See ilmneb mitmes raugaportrees, eriti tugev on niisugune
tunnetus Finisis. Juuditaris ja mõnes teiseski portrees valitseb samuti hämar, süngevõitu tonaalsus.
Valdavalt melanhoolsed või kuidagi üksildased on arvukad vanade talude kujutised. Isegi
lillemaalides - uus zanr Laikmaa loomingus - on tajutav mingi nukrusevarjund. Eriti selgesti
avaldub kunstnikku tabanud kriis aga kahes teineteisega võrdlemisi sarnases autoportrees.
Kulminatsiooni saavutas Laikmaa selleaegsete tume-süngete, pettumuslike ja rõhuvate elamuste
kajastus aga Noorikus.
annaabi.ee 
