Väljaränne II maailmasõja ajal
NL-i suunalises rändes väga madal. Protsentides oli see vähem kui 5%.
Lääne suunda lahkumine Eestist oli nõukogude ajal äärmiselt keeruline ettevõtmine.
1955. aastani oli eestlaste põhimõtteliselt ainuke seaduslik võimalus välismaad külastada
kaugsõidu kauba- või kalalaeva meeskonda kuulumine. Suurem osa okupeeritud Eestist
väljapääsenuid olid välja abiellunud. Suur grupp sai ka ümberasumisloa juutidena või
juudisugulastena. Üks viimaste seas oli suur grupp vanemaid inimesi, keda lasti omaste
juurde. Illegaalseteks lahkumise võimalusteks olid maa- ja merepõgenemised ning
ärahüppamised turismi-, spordi- vm gruppidest. Aastatel 1975-1985 võis kokku olla
läände pääsenuid umbes 1000 eestlast. Arvatakse, et neid oli siiski rohkem. Ärahüppajate
puhul oli tavaline see, et neil olid sugulased läänes, kellel oli võimalik neid aidata.
Põhilised sihtpunktid olid Rootsi, USA ja Kanada.
annaabi.ee 
