Eestlane ütleb: "Oh sa igavene juut!" ja mõtleb ihnuskoid; kui keegi "kaupleb nagu juut", siis on mängus eriline kavalus ja visadus; "juudinina" tähistab suurt ja kõverat haistmisorganit; kui aga miski on ehitud nagu "juudi jõulupuu", siis on tegemist räige maitsevääratusega. Nende näidete näol on tegemist laenudega teistest kultuuridest, kus nimetatud müüdid mingil ajahetkel piisavalt aktuaalsed on olnud, kuna Eestis ajalooliselt mingit oma "juudiprobleemi" pole olnudki. Seda põhjusel, et siinne juudi elanikkond on alati olnud üsna napp ja eestikeelse kultuuri kokkupuude sellega on olnud pea olematu. Tõe huvides tuleb märkida, et reaalne "juudiküsimus" tekkis Eestis ühel ajahetkel siiski nimelt Pärnus ja Haapsalus suvekuudel, kui Venemaalt saabus siia ohtrasti juudi soost suvitajaid. Sellest ajast on pärit ka nali Pärnu kolme suvekuu nimetustega: peale maid tulevad juudi, juudi ja juudi.
riigi juutkonda, määrates sellele 1 miljardi Saksa marga suuruse trahvi.Saksa riik sai endale tohutu varanduse, kuid siiski mitte kõike.Kristallöö oli pöördepunktiks ka natside antisemitismis:juutide väljatõrjumine asendus nende hävitamisega. Senini oli antisemitism olnud enam-vähem veretu, kuid uues olukorras otsiti juutidest vabanemiseks uusi võimalusi.Otsustati alustada vägivaldset emigratsiooni, kuid ekstsessideta.Areenile tõusis mees nimega Adolf Eichmann, kellest sai "juudiprobleemi lõpplahenduse"programmi peaprodutsent. Teise maailmasõja sündmused Kui eelnevalt polnud Saksamaa tahtnud veel kellelegi näidata oma sõjakust ning riigi "puhastamine" toimus näiliselt rahulike võtetega, siis järgmine muudatus juudivastases poliitikas algas pärast 1.septembrit 1939.Molotovi-Ribbentropi pakt oli olnud surmaotsus Euroopa juutkonnale. 1.septembril 1939, pärast Saksamaa kallaletungimist Poolale, algas sealse juutkonna häving