Võrdlev õigussüsteemide ajalugu
Viimane arvamus viitas Rooma õiguse kompromissivaimule. Varane kirik allus samas Rooma
impeeriumi õigusele nii heas kui halvas.
Algkirikus puudus esialgu sisemine range hierarhia.
1.saj. m.a.j. soodustas kristluse levikut juutidele antud privileegide kattevari, sest algselt ei
olnud kristluse ja judaismi erinevus paganliku riigi silmis kuigi oluline. Viimane ei tähenda, et
kristlased ja juudid ise poleks seda vahet tajunud (näit. apostel Pauluse võitlus
juudakristlastega)
Kristlaste esmane riigipoolne tagakiusamine oli pigem kohaliku ja ajutise iseloomuga,
kusjuures ei eristata juute ja kristlasi (esimene kristlaste tagakiusamine 64.a keiser Nero ajal).
Domitianus, esimene keiser (81-96), kes nõudis enda kutsumist dominus et deus, jälitas nii
stoikuid kui kristlasi.
Olukord muutus 3. saj. Keiser Septimius Severus keelas 201.a. seadusega astumise risti- ja
juudiusku. 3. saj. keskel keiser Deciuse ja Valerianuse ajal alanud tagakiusamine saavutas