VEINITURISM
läbimüük päevas mingit raskust.
Toormaterjali nappus tingis 1990. aastal selle, et hakati sisse vedama viinamarjaveini
Moldovast, Usbekistanist, Aserbaidzaanist nii raudteel kui autoveokitega. Näiteks
moldovlaste kuivvein Aligote puhkas Võhus vähemalt 10 päeva, seejärel ta filtreeriti ja
alles siis villiti pudelitesse. Nende veinide sildid olid originaalsed, vaid kork reetis
sidemeid Eestiga. (Lään 1993: 55)
Tänapäeval toodetakse Võhu veinitehases Võhu Juubeliveini, Hõõgveini,
Mustsõstraveini, Jõhvikaveini, aga ka kangestatud puuviljaveine. Võhus asub ka
veinimuuseum, mis on avatud külastajatele.
Valtu
Viinaköök oli Rapla külje all Valtu külas juba mõisa ajal, aga veinitegemist alustati
naaberkülas Kaereperes kolhoosikorra päevil. Tolleaegse Valtu kolhoosi abitootmises
alustati naturaalsete puuvilja-marjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult
enne nõukogudeaegset kuiva seadust, mil toodeti 800 tonni veini aastas
annaabi.ee 
