arenduse ja virtuoosliku klaverikäsitluse poolest pidada üheks kõige väljapaistvamaks helitööks kogu XX sajandi klaverimuusikas. Helilooja ise, kes suhtus oma loomingusse küllaltki kriitiliselt, hindas seda koos VI sümfooniaga oma parimaks saavutuseks. 1958.a. kanti Helsingis Tauno Hannikaineni juhatusel ette tema V sümfoonia ning samal aastal valmis tal Jyväskylä Ülikooli tellimusel "Õnnistamiskantaat" ülikooli 25.a. juubelipidustusteks, kus see kõlas samuti Tauno Hannikaineni juhatusel. 1954.a. valmis Tubinal üks tema kõige väljapaistvamaid helitöid - VI sümfoonia. Tubin, kes elas tol ajal sügavalt läbi kommertsiaalse dzässmuusika levikut, kartis, et see võib hävitada klassikalise muusika põhiväärtused. Nende masendavate mõtete tulemusel valmis tal VI sümfoonia, milles on kasutatud dzässielemente ning kus kaasaegsete tantsude rütmid on omandanud groteskse väljenduslaadi.
Alates maist korraldati hoogtööpäevi, kus oodati kõiki võrulasi Rannatare esisele väljakule, et teha ümbruskond korda.83 Ka kutsuti üles ametkondi, kruntide ning eramajade valdajaid ja kasutajaid korrastama oma piirkond umbrohust, prügihunnikutest ning lükkama postid ja tarad tagasi sirgeteks. Võru Linna RSN Täitevkomitee kontrollis antud nõude täitmist nädal pärast üleskutset.84 Suur murekoorem oli ka Kubija lauluväljak, mis pidi juubelipidustusteks uue välimuse saama. Kuna töömehi oli vähe ning suvisel ajal olid enamus puhkustel, siis paluti appi kohalikud inimesed. Suurt eeskuju näitasid meeskoor ja segakoor Tervis, kes proovide asemel aitasid lauluväljakut ehitada. Seetõttu muutus juubeliaasta motoks: "Oma kätetöö uuel laululaval."85 83 Juubelikomisjon. (15. mai 1984. a.). Kõik on oodatud. Töörahva Elu, lk 1. 84 Võru linna RSN Täitevkomitee. (4. august 1984. a.). Kodulinn korda!. Töörahva Elu, lk 1. 85
annaabi.ee 
