R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“
pastorile. See aga jättis koorile kitsad tegevuspiirid ja takistas ilmaliku repertuaari
omandamist. Sellest tulenebki 1860.-ndate tendents koguduse laulukooride muutmine
lauluseltsideks, kellel oleks oma põhikiri ja vähem sõltuvust kirikust ja pastorist. Lauluga
Inge Org
tähistati kirikupühasid, samuti pastorite kõikvõimalikke tähtpäevi. Ka mõisahärra nõudis oma
osa: juubelipeod ja muud perekondlikud üritused. Kodusesse atmosfääri sobisid vaimulike
teoste kõrval ka ilmalikud laulud ja orkestripalad. Nii andis mõisa tellimus kooridele
meelelahutuslikuma suuna. Iseseisva kontserdini ilmaliku repertuaariga küündisid ainult
üksikud koorid. Näitena võib tuua Tartu Maarja laulukoori ja Väägvere pasunakoori ühise
esinemise 1865.a.,mis olevat esimene eesti kontsert Tartu linnas. Tähtsat osa koorilaulu
arengus hakkasid etendama 1865.a