Naljandid ja anekdoodid
siis pole ta tark. Kui ta aga on tark ja parteilane, siis pole ta aus.
Keerdküsimused, mida geneetiliselt võib pidada mõistatusanri perifeerseks, hilistekkeliseks osaks, on
naljakad nii tunnuslikult, et neid liigitataksegi pigem naljade kui mõistatuste hulka. Keerdküsimused
sarnanevad tõepoolest juttudega ja erinevad tavamõistatustest selle poolest, et nad on omalaadsed
"pausiga monoloogid", kus küsija on ise ka vastajaks, mitte ei jaga neid rolle eri osaliste vahel.
Jutuvormi piir ütlus- ja küsimus-vastus-vormiga on kohati üldse üsna tinglik. Vellerismid, mis
samuti on tunnuslikult orienteeritud naljale ja ka tekstitüübi poolest on saatelausega monoloogid, st.
tegelikult lühinarratiivid (Mida kõike inimesed raha eest valmis ei tee, ütles vanamutt, kui neegrit
1
nägi), loetakse kummatigi enamasti ütluste eriliigiks.