Kuulamine ja kuulmine
Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende
arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest,
kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist. Samuti, me
teame, et meil on kõrvad millega me kuuleme erinevaid helisi, tänu millele me suudame
ühiskonnas paremini toime tulla.
Kuulaja olles, ümbritsevad meid erinevad tõkked, mis ei lase meil keskenduda või tõukuvad
meid jutuvestjast eemale. On raske sundida end pikemaks ajaks teist kuulama, eriti kui ta
juhtub üksluisel toonil kõnelema asjust, mis meid üldse ei huvita. Sageli me oleme juba ette
kindlad, et vestluse teine osapool annab meile teada meile mingis mõttes vastuvõetamatut
infot. Me keskendume kuulates kehvasti seetõttu, et ei loodagi midagi uut ja vajalikku kuulda.
Säärase hoiaku on meis kujundanud varasem negatiivne kogemus tühja juttu ajavate
inimestega