Sõnamõrvar
" küsisin ta käest.
Me vaikisime natuke aega. Noh umbes kümme minutit. "Ma tean!" hõikasin rõõmsalt.
"Mis nad mulle ikka teha saavad? Ma ütlen midagi hästi kurja ja nad..."
Mu mees segas vahele: "... Sa ei tohi midagi nii kohmetut teha! See oleks juba
sarimõrvari tegu!" ütles ta ehmunult.
"Aga mida siis?" küsisin nördinult.
"Me peame midagi tegema, sest nii see asi jääda ei saa!" ütles Stiiv-Maikel.
Kostus uksevõtmete kolin ja ukse kriiks. Lapsed tulid koolist. Oli kuulda ka jutuvadinat.
"Tere! Kas keegi kodus ka on?" küsis Helen.
"Jah, on küll!" ütlesin närviliselt.
"Lapsed peavad mängust välja jääma!" sosistasin Stiiv-Maikelile.
"Kuidas teil koolis läks?" küsis Stiiv-Maikel.
"Hästi!" hüüdsid nad kui ühest suust.
"Mul oli täna superhea päev!" kriiskas Helen õhinal.
"Oota, las ma räägin enne!" ütles Stiiven, kui Helen tahtis hakata rääkima.
"Ei mina," "Mina", "mina", "mina" karjusid Helen ja Stiiven läbisegi.
"Aitab!" käratasin neile vihaselt.