„Teistpidi töö” - David Heinemeier Hansson
Nimelt nad leiavad, et kuigi õlalepatsutused
ja väiksed juhuslikud kohtumised tunduvad kahjutud, siis tegelikult närivad need produktiivsust
nagu rooste. Vahelesegamine pole koostöö, see on lihtsalt vahelesegamine. Lahendusena näevad
autorid astumist üksindustsooni, kus loobuda kiirsõnumitest, telefonikõnedest, e-kirjadest ja
koosolekutest. Näiteks pakutakse välja, et määrata kindlaks, et kell 10-14 ei tohi töötajad omavahel
rääkida (v.a lõunapaus) või kehtestada jutuvaba neljapäev. (ibid.: 66) Samas leiavad autorid, et
selles, kui töötajad töö ajast aeg-ajalt näiteks sotsiaalmeediakanaleid külastavad, pole midagi halba.
See hoopis tõstab nende produktiivsust (ibid.: 137).
Kõige hullemateks töö tegemise segajateks peavad raamatu autorid koosolekuid. Nende lähenemine
on, et kui planeeritakse ühetunnine koosolek ja sinna kutsutakse kümme osalejat, siis on see
tegelikult kümne-, mitte ühetunnine koosolek ning üldjuhul ei tasu vahetada 10-15 tundi