Eesti loomamuinasjutud
täpselt määratlemata lind. Kodulindudest on kõige populaarsem kukk, teised on kalkun, hani, part.
Loomajuttude hulka on paigutatud ka loomade ja lindude häälitsusi, nende seas imiteerivad
lühikesed dialoogid, milles peale häälitsuste jäljendamise leidub ka mingi teema (kalkun , hani ja
vahel veel mõni muu loom kõrtsis; kukkede dialoog jm.).
Loomamuinasjuttudes esinevad kindlakskujunenud ja traditsioonilised väljendid, mis ühe
jututeisendi või jututüübi piirides samas funktsioonis (kinnitavas, keelduvad, möönvas) mitu korda
esinevad, neid nimetatakse vormeliteks. Vormelid on kergemini märgatavad kordustega
muinasjuttudes. Ühes muinasjutus võib ka esineda vahelduvaid vormeleid. Vormelid
iseloomustavad tegelasi ning nagu I. Sarv on öelnud, siis on nad ka traditsioonilised vahendid kõne
ilmestamiseks ja emotsionaalse rõhu markeerimiseks.
Näiteks võtan muinasjutu ''Rebase hobuseostmine''