Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
ratsionaalsus. Kirjandusliku humanismi kohta ütelda, et see on ratsionaalne, on
kaugel tõest!! Mitte lihtsustada humanismi mõistet! Kirjandus ei olnud mingi
ratsionaalsusele allutatud tegevus.
Antiigist on tulnud ka kolme ühtsuse põhimõte, mis teartris on valitsev.
Itaalia R-s ei olnud antiigi matkimist. Kirjanduses ja kultuuris toimub R-s tohutu
loovuse plahvatus. Seda ei saa seletada ainult antiigiga. Boccacio näiteks lähtub
väga tugevasti hiliskeskajast. Jutustuslikust traditsioonist, rüütlikirjandusest, aga
teeb ka oma uuendusi.
Uus individuaalsus luule, mis on tunnetega seotud, sest see on loodusega
seotud, kohalikkusega. Loodus ongi tegelikult see, mille suhtest tekib see uus
individuaalsus. Loodus on antiigi ja keskaja kõrval kolmas tegur, mis viib
plahvatuseni, uue individuaalsuseni. Kui juba hiliskeskajal võime rääkida teadlikust
romaanist, seda enam renessanssis. Väga tedalik loovus, teadlikult loodud kirjandus
on R-s
annaabi.ee 
