üritatud üks ühele reaalsust järele teha. Need veidi grotesksed näod ja jäsemed annavad teosele müstilise varjundi. EneLiis Semper Tema isikunäitus tundus võõrastav ja piinlikust tekitav. Seda kooslust osaks ma iseloomustada vaid järgmiselt: Pimedad kitsad koridorid ja kaheldava väärtusega lühikesed filmilõigud. Eelkõige tekitas see küsimuse: Mis on kunst? Ometi vaatasin ma kümme minutilist jutustlust sellest, kuidas EneLiis Semper oma uut kodu sisustaks. Ja see jättis mulle oma mulje. Kui keegi lihtsalt mööblitükke üksteise otsa laob ja need jõululampikestega üle katab, siis ei tundunud see nagu ma vaataks üht teist inimest oma elu elavat, vaid see oli nagu võõras liik oma looduslikus keskkonnas. Kadrioru kunsti muuseum Ivan Kramskoy
ning Ekke tunneb end lahkudes alandatult. Võimalik oli, et ta koges viirastust või eksitas näiteks joovat hirve inimesena. Ühel õhtul jõuab Ekke aga soos oleva hütti ette kus kaks vana naist loevad piiblit, ta lausub neile "Jumala arm olgu teiega" selle peale arvavad teda olevat õpetaja ning pakkuvad talle süüa ja öömaja. Järgmine hommik leiab Ekke, et mass inimesi on kogunenud hütti ümber. Ta hakkab pidema neile mitte kõnet vaid vestlust ehk jutustlust. Need inimesed siin on lihtsad inimesed selle asemel, et võõraks jääv kirikuõpetaja kivistmajas neile liigselt põrgust räägib meeldib neile paremini siin murus istuda ja putukaid jälgida samal ajal kui Ekke rohkem inimliku ja asjakohast juttu ajab. Pärast poole suhtleb ta veel isiklikult inimestega ja andestab patte, kuid siis leaib nukra tüdruku Eetsa Jörsi kes räägib, et ta ei saa lunastust tunda ega rõõmus olla kuna tal pole patu millest vabaneda
annaabi.ee 
