Naljandid ja anekdoodid
ei. Ameerika uurija Albert Rapp, samuti üks psühhoanalüütilise suuna teoreetikuid, püüab näidata,
et sellesuunaline trend on vaieldamatu. Teisalt on nenditud agressiivsuse, nn. musta huumori
osakaalu suurenemist just kaasaegses naljakihis. Ja tõesti, kui mõelda nt. mitmetele Orbiti-tsüklisse,
neegri-tsüklisse või Puhhi-tsüklisse kuuluvaile naljadele, siis näib see väide suuresti ka paika
pidavat.
Kavalus, rumalus, juhus ja absurd
Vanemad "jutustavd" naljandid (nt. enamik neist, mis Aarne-Thompsoni registris kuuluvad
tüübivahemikku 12002000) ei lõpe puändiga. Need naljandid on selges etümoloogilises seoses
elementaaarkoomiliste "praktiliste naljade" ja äpardustega, mida juhib kavalus, rumalus ja juhus.
Teistes selgelt erineva alaliigi vanemas naljandikihis moodustavad valetamis- ja absurdijutud.
Kavalusnaljandid. Kompositsioonimall, kus on vastandatud kaval ja rumal tegelane ning kaval