Rahvaluule kujundamas noorte rahvuslikku identiteeti
kui füüsilisel tasandil, kuid nende intensiivsus on muutunud aegade jooksul.
Kaugemas minevikus oli rahvaluulel väga suur roll kultuurilisest aspektist vaadatuna.
Ühiskondlike tähtpäevade raames oli justkui kohustuslikus korras külameestel ja teistel
jutuvestjatel varuks mõni rahvajutt, mõistatus või vanasõna. Kiigel käimised möödusid
rahvalaulude saatel ning neidki pärandati edasi järgnevatele põlvedele. Lauludega kaasnesid
tantsud ja mängud, jutustamistel pöörati suurt tähelepanu kõneleja miimikale, et täiel hingel
kaasa elada ja täit emotsiooni kätte saada. Teinekordki põimus mõne jutuga ka laul,
mõistatustesse põimiti erinevaid uskumusi, vanasõnadest peegeldusid vanarahva tarkused,
millest nii mõndagi oli endale kõrva taha panna. Kõik see omakorda ühendas rahvast, andis
neile jõudu tunda end ühtses kogukonnas rahvana.
20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor. Tähelepanu on
annaabi.ee 
