Naivism
lõbustab vaatajat (P.Kondase "Riigivargad", "Ühinenud rahvad") või paneb heldima
(sama autori "Näärivana kalastab").
Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on
selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit
ka nt lokaaltoonide kasutamine.
Alati ei pruugigi meeleoluline helgus olla kunstniku eesmärgiks. See lihtsalt kukub nii
välja, kui teda haarab jutustamislust. Sageli loob naivist oma kummalise ja fantaasiarikka
maailma, kus asjad ja inimesed on ebatavalistes seostes. Nii sünnivad omamoodi
lugulaulud, kus näeme ilma ja inimesi kõigi nende suuremate või väiksemate vooruste,
pahede ja veidrustega. Samas on see maailm täis muinasjutulisi imesid, seal ei mõju
hirmutavalt ei suured vampiir-sääsed ega kurjad vaimud, ning seal võib leida oma
sõnajalaõie. See on kunstniku vaba ja loomulik eneseväljendus ning samasuguse
annaabi.ee 
