kunstnik Ivan Genralic ja paljud teised. Naivism Naivism ehk primitivism on kunstivool, mida kõikidel aegadel on harrastanud lisaks kunstihariduse omandanud inimestele ka kunstihariduseta inimesed. Kunstivoolu seisusse tõsteti naivism 19. sajandi teisel poole ja 20. sajandi algul. Selle kunstivoolu areng ei sõltu ajastu kunstistiilidest- ja vooludest. Väga palju paralleele, ühiseid jooni võib tõmmata naivismi kui vahetu, lihtsameelse kujutamis-ja jutustamiskunsti ning laste joonistuste vahel Teosed on sama primitivistlikud. Ka loodusrahvaste kunsti on selle lihtsuse pärast tihti käsitletud naivismina. Mitmed kunstnikud võtsidki just loodusrahvaste kunsti eeskujuks. Naiviste on nimetatud ka pühapäevamaalijateks, kuna tihti maalivad nad oma lõbuks. Elatist teenivad nad tihti muu tööga. Enamasti suhtuvad nad nähtavasse maailma lapseliku puhtsüdamlikkusega. Üldjuhul ei kasuta naivistid tsentraalperspektiivi, õhu ja valguse
Teda süüdistati maksude puudujäägis ja oli paaril korral vangis. 16.saj lõpus kirjutas näidendeid, sest teater sai Hispaanias populaarsemaks ja võimaldas elatist. Kuigi ,,Don Quijote" I osa oli väga menukas, ei päästnud see rahahädadest. Teose lõpuleviimist raskendas fakt, et keegi kirjutas teosele võltsitud II osa. Elu lõpus hakkas Cervantes kodulinnas vaimulikuks. 1613 ilmunud jutustuste kogumikus ,,Õpetlikud novellid" näitas mees oma virtuoosset jutustamiskunsti eri külgedest. Cervantes kinnitas, et kirjutas ,,DQ" rüütliromaani paroodiana, et naeruvääristada rüütlite elukaugeid fantaasiaid ja jaburaid seiklusi. ,,DQ" on maailma üks humoristlikemaid romaane. Autori eluajal mõistetigi seda lõbusa komöödiana. Alles 18./19.saj mõisteti naljade taga sügavamat sisu. Sakslased uskusid, et DQ teekord sümboliseeris ininkonnale omast lakkamatut traagilist vastuolu ideaalide ja reaalsuse vahel.