Maailma kirjandus. Lugemispäevikud
Woolfi teeb modernistiks eelkõige tema psüühika eripära, mis on psühhoanalüüsile uurimiseks
avatud ja mis proosauuendustest leidis oma väljendusvahendid (siia hulka võiks arvata ka
müütide kasutamine kirjanduses kui modernismile tüüpiline nähtus).
Romaan ei ole üles ehitatud klassikalise lineaarse narratiivi põhimõtetel ning ka tegelased ei ole
kujutatud harjumuspäraselt, „viimse nööbini“. Autor lülitab jutustamisesse ainult tarvilikku.
Tegevus liigub hüpeldes oleviku ja mineviku vahel. Seoseid tekitavad assotsiatsioonid, muljed,
tunded, emotsioonid.
Sisemine elu kujutab tema mõtte ja tundemaailma, välimine reaalsust seda, kuidas teised teda
näevad. Tema elu iseloomustavad elamine kõrgseltskonnas, pidevad peod, kallid riided. Eraelu
tal ei ole, ta hoiab oma emotsioonid kõik endas kinni, et mitte paista seltskonnas nõrgana.