Postmodernism Filimonov
Detailsed ühiskonna kirjeldused puuduvad, kapitalistliku läänelikku ühiskonda
tajuda ei saa. Kosmopliitsus, tollid, piirivalve. Ungari herned, loterii, jackpot, raha eest saab kõike,
Markist saab Maria. Postmodernistlik maailm on täitsa olemas.
Tekstitasandil aga leidub postmodernistlikke jooni rohkesti. Alustades juba sellest, et novellides kohtab
tihti autori ja tegelaste vaatepunktide vaheldumist, tihti ei saa päris täpselt aru, kas tegemist on tegelase
või hoopis autori jutustajapositsiooniga, ja mina tõmbasin minategelase ja autri vahele võrdusmärgi
(minategelane-autor). Ning isegi kui jutustaja ise osaline ei ole, tuletab ta ennast märkuste kaudu
alatimeelde või hüppab ootamatult kusagilt välja. Jutustaja pöördub tihti lugeja poole, kas siis loo
alguses, kus ta justkui valmistab lugejat ette teatades, et ta kavatseb rääkida nüüd ühe loo ja lugeja olgu
valmis seda lugema. Või siis teine kord pöördub lugeja poole, et vabandada oma ropu keekasutuse