Carl Hermann Hesse
suuda. Tema hundipoolus põlgab tema mugavust armastavat inimlikku poolt, inimlik aga omakorda
vihkab metsikut Stepihunti. Jutustaja arvates Harryt kasvatatud tahte murdmise vaimus, mille
tagajärjel ongi ta õppinud ennast vihkama. Tema arvates saab olla üsnes kas kodanlane või hunt ega
suuda leppida mõlema olemasoluga. Ta on püüdnud maailma armastada ja sellega kohaneda, kuid
armastuseta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus.
Harry Hallery eeskujul hakkab jutustajagi nimetama seda Stepihundiks, kuna see nimi tabab hästi
Harry loomust karjaellu ära eksinud Stepihunt, taltsutamatu, rahutu, üksildane ja kodutu. Harry
Halleri märkmed on jutustaja arvates Harry katse oma haigusest jagu saada, kogu kuri läbi kannatada.
Harry Haller on inimene , ,,kelle saatuseks on kõiki inimelu küsitavusi teravdatud kujul omaenda piina
ja põrguna läbi elada."
Harry Halleri märkmed toetavad juba tekkinud pilti tema võõrusest, rahutusest, ahistatusest,
annaabi.ee 
