"jutulistes" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Seiklus sarnanes nõidusega. Ta hakkas ennast päris tõsiselt pidama muinasjutuprintsiks; aeg-ajalt vaatas ta ringi, nagu selleks, et uurida, kas tuline vanker, mille ette kaks tiivulist kimääri rakendatud, veel alles on, sest ainult säärane vanker võis teda põrgust nii kähku paradiisi tuua. Vahetevahel kiindus ta pilk uurivalt ka oma vammuse aukudesse, et nõnda reaalsusest kinni hoides pinda jalge alt mitte täiesti kaotada. Ta mõistusele, mis muidu muinas-jutulistes regioonides hõljus, oli see ainsaks pidepunktiks. Noor tütarlaps ei paistnud temast aga põrmugi hoolivat, ta läks ja tuli tagasi, nihutas mõnda taburetti, vestles oma kitsega, mossitas vahel huuli. Viimaks istus ta laua juurde ja Gringoire võis teda nüüd vabalt silmitseda. Sina, mu lugeja, oled ise kord laps olnud ja vahest on sul õnn seda veel praegugi olla. Muidugi oled sa korduvalt mõnda ilusat rohelist või sinist kiili jälginud, kui ta