"Maimu" - iga peatüki kohta kokkuvõte
Lähemale ja
lähemale lendas see, - valge liblikas, hiline sügisene laps, laskis enese silmapilguks Maimu
käele ja liblendas siis jälle ära.
,,Ma tänan sind isa, ma tänan teid, jumalad, et teie mu palvet kuulsite ja mulle rahumärgi
andsite!" Hüüdis neitsi.
Kokkuräägitud ajal ja kohal said peid ja mõrsja metsas kokku. Nende silmad hiilgasid,
nende südamed tuksusid, nad teadsid, et neid nüüd miski enam ei lahutanud. Nende tee viis
koopasse.
Eeden all maa kust võtab jutukirjutaja keelt ja mõtteid, et seda Eedenit kujutada, mis kaks
noor inimest enestele on valmistanud? Ta vaikib parem.
Annemäel
Kolmandal päeval peale Kaski koopas käimist, hommiku puhtel, koputati raskel rusikal
koopa ukse pihta ja äratati mees ja naine üles. Tundmata mees seisis lävel ja kuulutas tõsiselt
näol ning käskival häälel: ,,Rahva nimel, sina endine munk Bernhard ja sina endise vanema