v J.V.Jannsen on Eesti ajaloos väga tähtis, ta on Eesti hümni sõnade autor ja tema pani eestlased tundma nagu päris eestlastena ("Häbenegem et me rumalad oleme, aga mitte et me eestlased oleme" - Jannsen). v Ta tegi ka Perno Postimehe ehk Näddalilehe. v Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Värdna vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. v Jannseni nimeks oli esijalgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannseni hüüdnimi oli Papa Jannsen. v Oma jutukalt ja arukalt emalt pärandas ta elurõõmsa iseloomu, tugeva huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande. v Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et ta oli küps pidama köstriametit. HARIDUS v 1838. aastal 19 aastase poisina läksiki Jannsen tööle vändra köstrina, kellena täitis ka kooliõpetaja kohuseid. v Köstri ja õpetajaameti kõrval hakkaski ta hiljem Körberi eeskujul kirjanduslikult
Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail (mõningail allikail ka 4. mail) 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana, "kui eesti rahva priius oli 40 päeva vana". Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu inimpõlve möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Oma jutukalt ja arukalt emalt pärandas ta elurõõmsa iseloomu, tugeva huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande. Lapsepõlves viibis terane poiss tihti meeleldi Vana- Vändra veskitoas, kus kuulas huviga veskiliste naljatlusi ja jutuvestmist, õppides sel teel varakult tundma piltlikku rahvakeelt, omapäraseid kõnekäände, kohaliku rahva elu ja kombeid. Hiljem nimetas ta seda oma "suurkooliks". Poisike oli seitsmeaastane, kui ta isa suri. Kümneaastaselt pandi ta karja Uue-