Tõde ja Õigus II Terve tekst
huvitavam -- nõnda ütleb ta."
Alttoa ümbruskonna ilmastik oli muutunud, sest kehakas härra Slopasev oli tolmu oma jalgelt
raputanud ja uude korterisse kolinud. Selle tõttu liikus härra Voitinski nagu elav vari, kes
kaotanud oma isanda: teda polnud õieti ei kuulda ega näha. Keegi ei pannud teda nagu
tähelegi. Ainult Slopasevi poolt külaskäigult tulles erendavad ta muidu tuhmid silmad ja siis
satub ta mõnikord jutuhoosse, mis kogub õpilased tema ümber.
Endises Slopasevi toas elab nüüd kõhetu ja rõugearmiline Kulebjakov, kes käib nina
ülestõstetud palitukraes, nagu tahaks ta teiste eest varjata, et tema näos korduvad perioodiliselt
mingisugused närvlikud tõmbed. Tema õpetab kõrgemates klassides ajalugu ja oma tundide
sissejuhatuseks jutustas ta Indreku klassis prantsuse suurest revolutsioonist, mis on üldse tema
suurimaid paleusi