Vaimuelu mõju eesti kultuurile
Liivimaale ja ka Eestisse jõudis see juba 1523. aastal.
Lutheri õpetuse sisu eeldas kolme punkti: jutlused peavad toimuma emakeeles, õndsaks saab
ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab inimene piiblist. Need õpetused levisid eelkõige
linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivimaa haru, enamik vasalle ja piiskopkonnad jäid truuks
katoliiklusele, siis pidi ka enamik maarahvast selle usu juurde jääma. Sellegipoolest hakati ka
ka katoliiklikes kogukondades panema suuremat rõhku emakeelsele jutlustusele, mis tõi
põliselanikud kristlikule Jumalale lähemale ning see viis omakorda hariduse leviku
suurenemisele.
1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat, Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon
Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli katekismus ja selle kirjutamisele andis
tõuke just reformatsioon kuna see nõudis emakeeles jumalasõna levitamist. Kahjuks ei ole
mingit kasu eestikeelsest katekismusest kui puuduvad inimesed, kes oskaksid seda lugeda
annaabi.ee 
