Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
Eesti maakirikutes. 1641 sai Ingerimaa kõrgeimaks vaimulikuks, rajas Ingeri koolisüsteemi. Säilinud on 4-osaline
kiriklik käsiraamat "Hand- vnd Hauszbuch für das Fürstenthumb Esthen In Liffland": I osa Lutheri katekismus, II
kirikulaulik (1637 - I Eestis trükitud eestikeelne raamat), III evangeeliumid-epistlid, IV kiriklikud talitused-palved.
Kokku 998 lk saksa-eestikeelset teksti - normi loov teos. Jutlusteraamat "Leyen Spiegel" ilmus 2 osas - 2 veergu eesti-
ja saksakeelse rööpteksti. Mõlemad Stahli raamatud on mõeldud eesti k puudulikult osanud vaimulikele, kes pidid
maarahvale emakeelset jumalasõna kuulutama. Eesti k käsiraamat "Juhatus eesti keele juurde" 1637 - I eesti k
grammatika/algõpetus: grammatikakirjeldus, saksa-eesti sõnastik, ees- ja saatesõna, pühendusluuletused. Teose
väärtuslik osa on saksa-eesti sõnastik: eesti vasted 2380 saksa sõnale-väljendile
annaabi.ee 
