Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
Gottfried Forseliuse juhitud seminari ellukutsujaks. Rootsi aja lõpuks oli kogu Lõuna-
Eesti rahvakoolidega kaetud ning talurahva lugemisoskus tähelepandavalt kõrge (Laur,
2003).
Koos rahvahariduse edendamisega paranes suhe rahva ja kiriku vahel. Pastorid olid
Rootsi aja lõpuks ülikooliharidusega ning pidid oskama eesti keelt. Koguduse
majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse talurahva hulgast pärit vöörmündrid.
Teada on iseseisvalt jutlustavaid talupoegi, samuti köstreid, teiste hulgas kirjamehena
tuntuks saanud Käsu Hans Puhjas.
17. sajandi lõpp tõi kaasa ühe suurima siinseid alasid kunagi tabanud näljahäda, mille
ohvriks langes Eestis arvatavasti 70-75 tuhat inimest ehk ligi viiendik tollasest
elanikkonnast. Selles õnnetuses tuli ilmsiks reduktsiooni teine, talurahva seisukohalt
negatiivsem külg. Koos vabanemisega isiklikust sõltuvusest jäid talupojad ilma ka