Fr.Tuglase novell "Hingemaa"
vaatas, kuidas kärbes jutluseraamatule laskus ning kattis sõna enesega. Kui
kärbes ära lendas, siis oli sõna taha tekkinud imelik punkt, mida vist tegelikult
polnud vaja. Juhanile meenus, kuidas ta siis naerma puhkes ja vanaisa selle
eest teda pool jutluseaega kõrvapidi kinni hoidis. Siis kerkis Juhani
mälestustest teine pilt, mil ta oli juba piisavalt vana teadmiseks, et seda punkti
polnud tõesti vaja, kuhu kärbes ta jutluseraamatus pani. Meenub, kuidas
vanaisa istus tühjas koolitoas pika ristjalgadega laua taga, hoidis värisevate
käte vahel ooma pead ja kurtis muet, kuidas teda ära aetakse, ei ole enam hea,
rumal olevat ja nüüd tuleb minna vaestemajja. Vana Remmelga Peep olevat
selleks liiga rumal, et veel inimesi õpetada. See oli valus mälestus. Teisel
aastal oli vanaisa vaestemajas ära surnud, Juhan läks aga üksi maailma.