AJALOO SUULINEARVESTUS
kadus.
Rootsi ajal: kirki oli riigiaparaadiks, monarh oli ühtlasi kirikupea. Rootsi võim
aga oli teiste uskude suhtes sallimatu. Luterlus mõjus viljastavalt eesti keele
arengule, kuid Eesti kaotas oma keskaegsed sidemeid kaugema Lääne-ja-
Lõuna-Euroopaga, kus oli veel säilinud katoliiklus ja ladina keel. Eesti muutus
saksa kultuuriruumi ääremaaks. Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb välja
tugevaks luterlikuks keskuseks. Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus, kes
pidid jutlsutama eesi keeles.
2. Asva kultuur.
Asulaid piirati paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseintega, varaks olid
loomakarjad ja pronks, peamine elatusala oli karjakasvatus, tegeleti maaviljelus
ning kõplapõllundus, valati ise pronksi ümber, kaubavahetus.
Pilet nr. 12
1. Vaimuelu Vene aja alguses.
Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Alustada tuli
rasketes tingimustes. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta,
annaabi.ee 
