Essee "Ukraina lugu läbi Tõmošenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks"
rahva juhina. Näiteid sellest on hulgaliselt, näiteks peale Justsenko ebaseaduslikuks
tunnistatud presidendivande andmist Maidanilt 150 tuhande inimese Kutsma
administratsiooni hoone vastasele rünnakule mobiliseerimine ning seal eriväeosade
komandöriga läbirääkimiste pidamine ning veretu tulemuseni jõudmine. Kuid tulemus ei
olnud hoone vallutamine, Justsenko oli vahepeal tänavatelt lahkunud. Kuid presidendi
administratsiooni vallutamine oleks olnud mõttetu ilma Justsenkota, kelle teed pidid sillutama
revolutsionäärid. Tõmosenkol oli aga ka teine põhjus, ta oli liiga hästi informeeritud: ,,Me
nägime, et seal ei olnud mitte üksnes Ukraina eriväeosade mehed, seal olid ka ühe teise riigi
omad. Ohvitserid hoiatasid, et kuigi meie poisid ei hakka tulistama, siis oli välismaisele
kontingendile juba varem antud käsk: kui rohkem kui 50 inimest tuleb Bankovaja tänavale,
peavad nad avama tule." (Popov) Seda õnneks ei juhtunud.