Suur Prantsuse Revolutsioon
Preisimaa ei tegutse koos Prantsusmaa vastu.
Peavaenlaseks loeti Austriat.
Robiespierre ja Marat mõistsid, et sõda on möödapääsmatu, kuid pidasid
vajalikuks kõigepealt võidelda sisevaenlaste vastu. Tagajärjeks oli siseriiklik
terror.
Zirondiinide diplomaatia Rahvuskonventi ajal
(september 1792-aprill 1793)
1792 aasta 10 augusti ülestõus kaotas monarhia.
Konvent kutsuti kokku üleüldise valimisõiguse alusel ja kehtestas maal
vabariikliku korra.
Kuigi Danton sai justiitsministriks, oli tal suur mõju konvendi välispoliitikale.
Vabariigi seisund oli peale preislaste sissetungi üpris lootusetu.
Murrang toimus 20 septembril peale Valmy lahingut. 1793 aasta alguseks oli
Prantsusmaa intervendid välja ajanud.
Vabariiklikud väed vallutasid veel Savoy, Nizza, Belgia, Reini vasaku kalda.
Zirondiinid alustasid massiivset revolutsioonilist propagandat Euroopa rahvaste
vabastamiseks.
19 novembril 1792 võttis Konvent vastu dekreedi kõikide rahvaste
annaabi.ee 
