A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Õigus, õigus, selles ei ole enam mingit kahtlust. Niisiis nad käskisid tal lahkuda.
Noormees aga vastas, et ta on hingelt musketär ning piiritult ustav Tema Majesteedile ja
jääb seepärast härrade musketäride juurde.»
«Tubli noormees!» sosistas kuningas.
«Ta jäi tõepoolest nende juurde. D'Artagnani isikus on Tema Majesteet saanud endale
kindla võitleja, sest just tema andis hirmsa moõgahoobi Jussacile, mis nii väga vihastas
kardinali.»
«Kas tema siis haavas Jussaci?» hüüdis kuningas. «See laps! Treville, see on
võimatu.»
«See on tõsi, nagu mul on au Teie Majesteedile teatada.»
«Jussac on ometi kuningriigi esimesi vehklejaid.»
«Mis parata, kõrgus. Ta leidis endale väärilise vastase.»
«Treville, ma tahan näha seda noormeest, tahan teda näha. Ja kui tema heaks saab
midagi teha, siis ka teeme.»
«Millal suvatseb Teie Majesteet teda vastu võtta?»
«Homme kell kaksteist